KOOLITOIT

Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuring näitab, et õpilased otsustavad paljuski selle üle, kas nad söövad koolitoidu ära või mitte, konkreetse toidu välimuse, maitse ja temperatuuri järgi. Sõprade eeskuju või see, et kodus sellist sööki ei pakuta, mängivad nende endi sõnul kõige väiksemat rolli.

Uuringu järgi häirib koolitoidu juures õpilasi kõige enam see, et toidud, mis peaksid olema soojad, on jahtunud, kui liiga sageli pakutakse samu toite, makaronid on liiga pehmeks keedetud või kartulid imeliku maitsega. Samuti on oluline hügieen. „Kui tihti öeldakse, et koolitoidu paremaks muutmine seisab raha taga, siis need on sellised asjad, mida annaks muuta ilma täiendavate rahaliste vahenditeta,” lausus Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi, kommenteerides Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringu tulemusi.

Tervis ja toit on lahutamatud mõisted, kõneldes vaimsest ja füüsilisest arengust, mistõttu on esmatähtis pöörata tähelepanu laste tervisele ja toitumisele.

Õpilastele valmistatakse koolitoitu kõigi vajalike köögiseadmete ja väikevahenditega varustatud koolisöökla köögis, nii on võimalik pakkuda lastele mitmekesiseid ja erinevatel tehnoloogiatel valmivaid roogasid.

Menüü koostatakse vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 8, 15.01.2008. „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuse ja koolis“, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest ning arvestades rahvuslikke toitumistavasid toidu kohapeal valmistamise baasil. Menüüs on toodud ka toitude kaalud, toitainelised koostised ja toiduenergia väärtus, mis on igale lapsele ja lapsevanemale teadmiseks. Vastavalt Euroopa Liidu toiduprogrammile tagab AS Tuleleek värskete puu- ja köögiviljade pakkumise.

Eesmärgiks on edendada laste tervislikku toitumist, sealhulgas vähendada ülekaalulisuse tekkimist.

Nädala menüü koos vajaliku infoga on kättesaadav kooli veebilehel ja söögisaali infostendil.

Menüü koostamise alused:
• Info toiteväärtuse ja portsjonite koguste kohta on kõigile nähtav.

• Menüü koostamisel arvestame, et pakutav toit oleks tasakaalustatud.

• Kasutame oma toidu valmistamisel valdavalt eestimaist toodangut. Toidutegemisel ei kasutata eeltöödeldud tooraineid, maitsetugevdajaid, valmistoidupulbreid ega kastmete kontsentraate.

• Toit valmistatakse võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest, põhiliselt aurutades, keetes või hautades.

• Lisakomponentide (kartul, riis, tatar ,köögivili jne) osas pakume vähemalt kahte erinevat valikut.

• Igapäevaselt pakume rukki- ja täisteraleiba ning kaerasepikut.

• Makarone pakume lisandina valikus või toidukomponendina mitte rohkem kui kaks korda nädalas. Kasutatakse täisteramakarone.

• Köögivilju pakume vähemalt kolmel korral nädalas, kas värskelt või kuumtöödeldult.

• Värskeid puuvilju pakume vähemalt kolm korda nädalas.

• Värsket kala või kalatooteid pakume kord nädalas, ei kasutata konserve.

• Lihast või linnulihast valmistatud toitu pakume vähemalt kolmel korral nädalas.

• Toidutegemisel ei kasutata hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavate ja toitainetega rikastatud tooteid.

• Joogiks pakume valdavalt piima, keefiri. Mahl on naturaalsest kontsentreeritud ilma suhkruta mahlast, taimetee, maitseveed.

• Kindlustame sobiva koolilõuna ka eritoitumisvajadustega õpilastele lapsevanema või tervishoiutöötaja ettekirjutusel.

• Pakume omavalmistatud magustoite nagu kohupiimavorm vaarikakisselliga, mannavaht jõhvikatest, kohupiima-kamakreem astelpajumarjadega jms.

Õpilased, öelge söögivalmistajatele tihedamini „Aitäh” ja andke teada, et olete nende tööga rahul!
See paneb neil silmad särama ja ka toit tuleb maitsvam välja.
Kuuldes vaid ajakirjandusest tulevat kriitikat, ei teagi kokatädid, et nende kätetöö maitsjad on tegelikult sellega päris rahul.